Kirjutan siia mõne sõna siis kuidas meil võistlustel läks.
Kuna minejate ring oli suht väike siis läksime Üloga kahekesi ja Ülo bussiga mis oli oma kätega tehtud ja sees kõik tingimused elamiseks olemas.
Startisime kolmapäeva õhtul kuskil peale üheksat, et hommikuks saaks ennast korralikult välja puhata. Peale mõningat seiklust Biržai linnas jõudsime 01,30 lõpuks lennuväljale ja kuna tuled alles põlesid siis otsustasime vaadata mis toimub. Sisenedes leidsime eest tuttavad leedukad kes tegid eelnevate treeningpäevade analüüsi metsakohina saatel. Eks liitusime siis meiegi nende aruteluga ja aeg möödus lennates.
Neljapäeva hommikul saime kaua magada ja kui bussist välja ronisime siis sadas ühtlast vihmakest.
13,00 oli pidulik avaline ja kuna ilm oli huu-došestvennõi nagu ütles võistluste peakohtunik Renatas siis möödus ülejäänud päev süües ja mängides.
Peale avamist vedasid kõik oma mootorid välja ja kukkusid käivitama. Me mõtlesime Üloga, et huvitav mis toimub ja kas tuleb oma mootor ka välja võtta ja paarutama hakata, et samasugune välja näeks aga tasapisi hakkasid nad maha rahunema ja normaalsemalt käituma.
Reede hommikul oli äratus 05.30, mõni võileib põske ja lendama.
Esimene harjutus oli puhas start, inglise slaalom ja täpsusmaandumine. Peale harjutust muutus ilm jälle huu-došestvennõiks ja võistlus tuli katkestada.
Peale lõunasööki viidi meid tutvuma kohaliku vaatamisväärsustega. Käisime vanas lossis ja keldris tutvustati vanu õlle tegemise saladusi ja anti ka kesvamärjukest proovida.
Õhtul toimus lendude analüüs ja saun.
Laupäeval oli ilm ilus ja saime võistlustega alustada juba 06.30. Kõigepealt kiire-aeglane, Jaapani slaalom, ristikhein koos täpsusmaandumisega, hanejalg (see selline leedukate väljamõeldis kus pead täie pasaga panema üle lennuvälja kolme erinevasse suunda nii, et mootor punane) ja lõpuks ökonoomia 1 tund.
Õhtul oli kaetud pidulik laud kus sai peale sauna kõhu korralikult täis süüa ja ruttu tuttu.
Pühapäeva hommikul lasti kaua magada ja äratus oli alles 06.30 peale mõnda võileiba tuli 2 tunnine orienteerumine koos ökonoomiaga. Startisime Üloga esimestena kui aega oli veel 5 minutit akna sulgemiseni.
Teised said miinuseid hilisema stardi eest.
Kohe kui taevasse sai selgus, et pole siin rõõmustada midagi sest pilved olid 100m kõrgusel ja stardijoon oli üle linna järve keskel olev saar. Tõusime kuskil 250m peale ja läbi pilve aukude õnnestus stardijoon ületada aga edasi tuli tulla madalamale sest ülevalt polnud midagi näha. Kui 2/3 teed lõbusalt läbitud hakkas sadama ja eemal vehkisid äikse nooled, kohe tulid meelde õudusjutud mis äikesepilvega kaasnevad. Ülo otsustas katkestada ja keeras lennuväljale, mina otsustasin veel ühe punkti ära võtta ja siis otsustada mis teha. Ilm läks nats paremaks vihma enam ei sadanud ja äikesepilv oli ka nagu seisma jäänud aga sähvis ikka edasi. Kuna viimased 3 punkti olid lagedal põllul siis otsustasin minna madalale ja kui tuul peaks tõusma saan kohe maanduda. Nii maakohal hõljudes õnnestus lõpuni jõuda ja isegi 10min. enne kontrollaja lõppu kohale jõuda aga kuna maanduma pidi täpselt kahe tunni pärast pidin koos õhtuse õllega veel ootama ja juba tekkis mõte, et pean ka (varest ) hakkama panema.
Tulemused, pildid ja mõni video õllesaali külastusest on allpool.
https://picasaweb.google.com/Rebane.Kad ... juspordis#
http://www.paramotor.lt/forumas/viewtop ... 497#p55497
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
, teised võib vahele jätta.