PROPELLER

Soomlased on ikka kõvad tegijad
Üleeile 21.08.2009 lendas äsjane soome meister Tuomas Kauhanen Kajaanist põhja poole. Põhilise aja lendas 1400-1500 meetri kõrgusel, et vältida termikaid. Vari Dudek Reaction, mootor Simonini
Tulemus on siin:
_____
Etäisyys linnuntietä (lennu pikkus otsesuunas) = 429.90km
Trippimittarin keräämämatka (lennu pikkus gps tracki järgi) = 446.67km
Lennuaeg = 6h 27min 36s
Keskmine kiirus = 69.1km/h
Max kiirus = 86.4km/h
Bensiinikulu 33 liitrit.
- Tuomas
______

Ja üllatus-üllatus
Pühapäeval 23.08.2009 tehti taas uus rekord. Ähtärist lendas põhja poole piloot Arto Halttunen, kes maandus Utsjoel.
Läbitud maa ca 620 km. Täpsemad andmed veel puuduvad, kuna rekord on nii värske. Vari Dudek Plasma, mootori C-Max.

Tehke järgi!!!!!

_________________
Mõnusaid lende kõigile!!

Iseenesest päris pikk maa ,aga võiks proovida.

Kui ma kuidagi saaks 200L vaadi kaasa võtta küll siis paneks sommidela ära nagu niuhti,kes toodab suuri paake andke teada

200 l pole ju vaja. Tuomasel oli 36 liitrit. Soomes nägin ta mootorit - seal seisis kõrvuti kaks 9 liitrist paaki (sama paak, mis sul varem oli x2) lisaks oli kaks 9 liitrist kanistrit külgsarvede küljes.
Panen mõned pildid soome foorumilt ka kaasa


Nii oli maastik alguses




Nii oli maastik lõpus. Kuhu maanduda?? Kes saaks autoga järgi tulla????



Teisest rekordlennust ei ole veel midagi uuemat kuulnud-näinud.

_________________
Mõnusaid lende kõigile!!

Leedukatel olid ka lahedad paagid ehk kanistrid paakideks ,et ei peaks iga puu taga peatuma.
Tundras küll maanduda ei tahaks

Nüüd tuli ka rohkem teavet Arto Halttuneni rekordlennu kohta - 622 km
Tuomas Kauhaneni rekord pidas vastu siis ainult 1 päev

Link piltidega jutule on siin:
http://www.paramotor.fi/622km.htm

Kes soome keelest aru ei saa, siis väiksed tõlked:
- Läbitud maa 622,766 km
- Lennuaeg 9 tundi 23 minutit
- Kütust kulus 45 liitrit (5 l jäi järele)
- sellist lennuilma, et tuul puhuks terve soome ulatuses ühes suunas, on ainult 1-3 korda aastas.
- Kütust oli kaasas 49-50 l (küljesarvede otsas 2x20l kanistrid)
- Kõige raskem oli jalgadelt start - kui start õnnestus siis oli pool tegu juba tehtud
- start oli kerge kaldega allamäge - ütleb et muidu vist ei oleks õhku saanud (u. 80-85 kg õlgadel)
- Vari oli Dudek Plasma, mootor oli Cisco C-Max hispaania Clemente komplektil
- kusemiseks oli kaasas 1 liitrine õlipudel
- kusemist tuli enne harjutada koduses garaažis
- lennukõrgus oli põhiosas vahemikus 1500 - 2000 m (ülalpool pilvi ja termikaid)
- selles kõrguses oli kiirus allatuult 70-80 km/t, reisi lõpuosas läks kiirus 50 km/t peale kuna tuul ei olnud enam otse tagant
- Lapimaal oli lootusetu maastik, maanduda sai ainult autoteel või selle kõrvale
- peale maandumist tuli ka põhjapõder vaatama, mis imeloomaga tegu:-)

_________________
Mõnusaid lende kõigile!!

Soome foorumile tuli pilt pikamaalennu istme mudeli prototüübist. Küsiti kuidas äsjane rekordiomanik sellesse suhtub.



Vastus oli, et iste tundub olevat igatpidi sobiv, ainult et pärast Lapimaal poromehed imestavad kui propalabade otsad on sitaga koos.

_________________
Mõnusaid lende kõigile!!

Jama ka kui julgud kukuvad taevast,aga kui propast läbi lasta siis hoopis teine lugu

kas alates 1500-2000-st siis termikaid ei esine enam?
ja millised sellisel kõrgusel ilmastiku tingimused, on midagi olulist ka teisiti kui 300m peal mida peaks teadma või silmas pidama? ehk oskab keegi kogemusi jagada.

termikaid ei esine kui pilvedest kõrgemale tõusta. Pilv on nö. termika lõpp (aur kondenseerub, soojus vabaneb, üldjuhul toimub nö õhu rahunemine). Kevadel, suve alguses kuivema õhuga, suurema gradiendiga on pilved väga kõrgel - ka Eestis võib pilvepõhi (cloudbase) olla 3500 m kõrgusel. Mida niiskemaks ja stabiilsemaks suve jooksul õhk muutub, seda madalamale tulevad pilved. Augustis tavaliselt pilvepõhi 1500 m või isegi vähem. Kevadel sellist asja eriti ei esine.
Lugege purilennu alast kirjandust. Seal on päris palju infot. Internetis on ka ingl. ja muud võõrkeelset infot päris hulganisti saadaval

_________________
Mõnusaid lende kõigile!!