Kolmas päev:
Kui ma õieti mäletan siis oli tõsine tööpäev
Hommikul Izana Guimari.Lend küll otse alla aga ikka sinna poole tunni kanti.Kõvemad käisid ujumas ja siis edasi tööle Jamale
Tuli välja ka selline asi ,et olime eelnevad aastad lihtsalt väga vara startinud ja seepärast eriti kõrgele ei saanud.Nüüd minnes lendu alles peale 11 oli ikka võimas .Kõik mehed said lende mis olid üle stardiplatsi.
Minul üle 1200m ,Reinul vist üle 1400m.Ülari ja Indreku kõrgusi ei tea aga kõrgele said kõik.
Siis maandume ja edasi tööle Ifontsele.
Ilm oli ilus ja tõusud võimsad.
Elus esimest korda tegin marsuudi Ifontse -Taucho-Ifonche maandumisplats.Lennuaeg oli vist 35 min
Esimest korda ikka Reinu sabas siis hea vaadata mida vanemad tegijad teevad.Aga ikkagi tehtud.
Sai siis ka teine katse tehtud Marsuudil Ifontselt Tauchole ja tagasi.
Aga tuli välja ,et sinna Tauchole minek on oluliselt lihtsam
kui tagasi tulek.Niiet teine marsuudikas lõppes teiselpool viimast mäeahelikku alternatiivikal.Sealsamas võitles Indrek eriti karvaste ja kurjade kaktustega kes olid visad.
Järgmine start siis vanalt ja healt Taucholt.
Rein läks ja jäigi õhku.Meie siis ülejäänud võitlesime madalamate kohtade võtmisega.
Neljas päev;
Ilm tegi mida tahtis ja ta tahtis ,et me ei lendaks.
Sisustasime oma päeva Los Cristianose mäe otsa ronimisega.
Ülar teadis et seal pidi olema stardiplats ja oligi.Tuul oli natuke vali, vabatahtlikke ei olnud kes esimesena stardiks ja tulime siis sama targalt alla tagasi
Viies päev:
Ilm oli ikka veel valju tuulega.Vaatasime Jamale ja ka Ifonsele kuid tuul tormas mis hirmus.
Läksime siis vaatama kuradi kurkku.See on üks sügav kuru .Sealt üle lennates tundub ta eriti sügav ja kole.Tundus ,et vist on jälle vaid matka päev.
Aga igaks juhuks läksime vaatama ka Tauchole.Ja teel sinna nägime ,et konnasööjad lendavad.
Vot see oli lend.Nagu startisid nii olid kohe antennide juures.Kõik kohad lihtsalt tõstsid ja tõstsid.Kuna kiskus vägisi pilve sisse siis sai mäest eemale tuldud aga ikka kiskus ainult kõrgemale ja kõrgemale.Ja hetkega olin siil udus.Tropikaana kohal olid kõik vähemalt kildi kõrgusel.Lenda kuhu iganes.Maandumine oli muidugi helikopteri maandumine lihtsalt kohapeal ülevalt alla.
Kuues päev:Täis tööpäev
Kõrged lennud Jamal.Rein vist rippus poolteist tundi ja aeles iga nuki peal kus vähegi võimalik.mul lahmas kaks korda pool varju kokku ja otsustasin et 40 min lendu on piisav küll.
Siis Ifonse.Põrutasin siis nagu iseenesest mõistetavalt kohe Tauchole,jõlkusin seal ringi ja kuna kõrgust oli üle 900m tropikaana kohal kihutasin piki kiirteed Ifontse maandumis platsile.Lennuaeg jällegi üle 45 min.Rein see ei saanud jällegi ennast tagasi hoitud ja hulkus üle tunni kusagil.Suure kisa peale maandus Tropikaana juures ja läksime Tauchole.
Taucholt startides sain aru et loodus ikka nalja ei mõista.Pinosest vasakule jääva tipu taga kukkus lõhkuma mis hirmus.Kui varju õige koht on üleval siis nägin teda aga hoopis korra enda ees.Kole kogemus.Lasin sealt jalga ja maandusin ,et elu üle järele mõelda.Ülari utsitamise peale läksime uuesti.Selleks ajaks oli ilm vaibunud ja saime ilusad rahulikud viimased lennud.Rein loomulikult hulkus kogu selle aja jumal teab kus õhuruumis kohalike mankidega.
Igatahes lahe oli.
|