NB! Tähtis !! NB!
Mõni päev tagasi kontakteerus minuga Lennuliiklusteeninduse AS, et uuendada koostöölepingut Propeller OÜ-ga, mis puudutab Tallinna lähialas lendamist märgistatud alas. Telefonivestlus läks pikemaks - vastaspoolel oli konstruktiivne, asjast huvitatud inimene - ja seetõttu tutvustasin talle pikemalt arenguid tiibvarjuspordis ja -liikumises: pilootide, lennumasinate umbkaudset arvu, ELF alamkomitee ja ETL eesmärke, missiooni ning ka meid puudutavat problemaatikat kontrollitavas õhuruumis lendamisel. Lennuliiklusteenindust asi huvitas ning leppisime kokku, et kohtume Tallinna tornis (TLL) 30.05.2011 kl. 09:00 et pikemalt arutada võimaliku reeglistikku, mis sobiks kõigile osapooltele ja mida oleks administratiivselt lihtne jõustada. Lennuliiklusteenindus oli väga huvitatud, et üldised koostööreeglid lepitakse kokku ETL vms katusorganisatsiooniga, mille kaudu need edastatakse kõigile tiib-motovarju klubidele selleks, et ei peaks igaühega ükshaaval lepinguid sõlmima ja protseduure kokku leppima. Samuti oleks neil lihtsam ühele organisatsioonile edastada infot kontrollitavas õhuruumis toimuvate muudatuste kohta.
Jutuajamise käigus tutvustasin talle kitsaskohti paljudes hetkel poolkehtivates nö. kokkuleppereeglites, mis paraku päriselus hästi ei taha toimida või pigem toimivad kohmakalt. Lisaks tutvustasin talle kõiksugu muud meie lendamisega seotud tehnilist problemaatikat (transponderite, raadioeksamite, lennusagedustega raadioaparatuuri laialdase kasutamise ebareaalsus).
Näited mitte väga hästi toimivatest kokkuleppereeglitest:
1. Saue asub TLL lähiala servas ja enne igat lendu peaks torni helistama. Kuna lennatakse madalalt (kuni 150m), väljutakse/sisenetakse tihti lähialasse, siis tegelikkuses jäetakse helistamata.
2. Koostöölepetes Tallinna lähistel määratletakse alati kindlad lennuala piirid kaardil. Tegelikkuses on need väga kitsad ja päris lendamisel nendest väljutakse ja neid ei järgita: näiteks kui teen lennu Saue - Hüüru - Tabasalu - Keila - Saue olen ammu oma ruudust väljas samas kui helistamise teel minu nö. "pika lennuplaaniga" ei ole Tallinna torni korrapidajal aega tegeleda - tema kas aktiveerib või deaktiveerib minu ruudukese kaardil.
3. Pikkade marsruutlendude ajal läbitakse lühiajaliselt TLL lähiala - seda ei ole võimalik jooksvalt torni teavitada. Kui tulen näiteks Kohilast ja ees terendab Saku ja paari km kaugusel sihtpunkt Saue kas arvate, et maandun enne Kanama viadukti enne Sauet selleks, vältida kontrollitavat õhuruumi? Loomulikult mitte - lendan sujuvalt need 5 kilomeetrit mõne minutiga kohale, tiirutan veidi ja maandun kodupõllul ning päris elus ei ole sellest mingit probleemi. Samas on see ebaseaduslik ja lend lähialas ei olnud eelnevalt kooskõlastatud.
4. AM raadioside torniga ei ole realistlik. See eeldaks, et kõik piloodid, kes räägivad lennundussagedustel omaksid vastava võimekusega raadioaparatuuri ja oleks läbi teinud ka nö. raadioeksami. See ei ole reaalne: paljud piloodid jäävad alati "pimedateks" lenduriteks. Samas mingite eraldi tiib-või motovarjusagedustega ei hakka lennujuhtimine iialgi mässama (vähemalt Tallinnas)
5. Lennates punktist A punkti B ning läbitakse kontrollitavat õhuruumi. Tihti aga lennuplaan muutub - jällegi on probleemne torni jooksev teavitamine.
6. Helistamisel torni on alati nõue, et pärast lennutegevuse lõppu teavitatakse torni. Tegelikkuses läheb see sageli meelest. Seetõttu on tornis ka vahel olnud paanika ja valmistatakse välja saatma päästemeeskondi "kaotsiläinud" motovarjurite otsimiseks. Õnneks tegelikkuses muidugi nii kaugele asi pole läinud.
Milleks kõik see pikk jutt?
Selleks, et telefonikõne lõpuks me leppisime kokku, et kohtumisel 30.05.2011 kl 09:00 toon lauale ettepanekud kuidas meie lendamist ja selle nö. kontrollimist muuta lihtsamaks, kergemini administreeritavaks ja vähem koormavaks. Nende palve oli, et me väljuks praegu kehtivast kontekstist ja erinevatest kokkuleppereeglitest ning esitaksime selised ettepanekud nagu meie ise ideaalis sooviksime.
Seetõttu on vaja paljude varjurite kiiret ajutegevust ja ratsionaalseid ettepanekuid kuidas asja lihtsustada. Teen ise otsa lahti:
Üldpõhimõtted lennujaamade lähialades - meie ja ka kõigi teiste lendajate jaoks on kriitilise tähtsusega õhuruum seotud alati lennurajaga, selle suunaga, pikkusega ja samuti veidi ka lennuvälja ringiga (ehk siis lennuk, millel ei õnnestu mingil põhjusel maanduda vms läheb alati lennukaartidel kindlalt määratud kordusringile). Meie ratsionaalsed ettepanekud peaks lähtuma sellest tõsiasjast.
1. Lähialades (kontrollitav õhuruum alates maapinnast) võivad moto- ja tiibvarjurid ILMA TORNI TEAVITAMATA lennata asustatud punktide piiridest väljaspool (st mitte Tallinna, Tartu vm linna kohal) mitte kõrgemal kui 150m maapinnast st. u 500 jalga merepinnast (ASL-above sea level). Kui soovitakse kõrgemale tõusta, tuleb sellest eelnevalt torni teavitada. See kõrgus lubab meil teha madalaid lende, koolitust jms legaalselt, ilma torni pidevalt teavitamata.
2. Marsruutlendudel lähiala läbimisel järgitakse sama põhimõtet. Kui mingil pikemal lennul sisenetakse lähialasse (kontrollitud õhuruum), siis lõik kontrollitavas õhuruumis läbitakse alati mitte kõrgemal kui 150m maapinnast (ca 500 jalga ASL)
3. Lennujaamade rajasektorisse näit 4 km laiuselt (maa-ala mis jääb lennurajaga samadesse suundadesse) on keelatud lennata lähemal kui 12 km lennuraja otsast.
4. Samuti on RANGELT KEELATUD lennata rajaga külgsuunas lennujaamade territooriumitele lähemal kui 2 km.
5. Keelatud on igasugune lend aktiivsete lennujaamade territooriumide kohal, üle vms.
6. Tehke ettepanekuid, kuidas reguleerida kõrglende (üle 4500 jala - ca 1400 m )....
jnejne
kõik ettepanekud ja heietused on teretulnud....
Tundes Lennuliiklusteeninduse AS-i arvan, et TLL lähialas 500 jalga ASL võib küsida, aga seda meile ei anta/lubata - seevastu 350 jalga e. 100m maapinnast, arvan, oleks täiesti reaalne.
Vormistus?
Motovarjurite lendu sh kontrollitavas õhuruumis võiks edaspidi reguleerida Lennuliiklusteeninduse AS ja näit. ETL või ELF alakomitee sõlmitud lihtsate põhimõtetega kokkulepe, mida on lihtne täita ja meeles pidada ja KÕIK piloodid kohustuksid seda täitma - see oleks osaliselt nö. aukoodeks.
Kui me suudaks taolise kokkuleppe kuidagimoodi Lennujuhtimisega ära vormistada, siis on reaalne lootus, et saab Lennuametis teha ettepanekuid seadusaktide (Lennundusseadus, TLL Õhuruum, jt) vo. mingis tulevikus korrigeeritud meile soodsamas suunas - Lennuameti spetsialisti Arno Kase sõnul on Lennundusseaduse järgi meie lennuvahenditega lendamine kontrollitavas õhuruumis, isegi kokkuleppel torniga, praeguse seadusandluse järgi ikkagi seadusevastane tegevus.
Kirjeldan ülaltoodut lihtsalt ühe Tallinna lähialas elava aktiivse motovarjuri seisukohalt, aga usun et problemaatika kattub ka paljude teiste motovarjuritega, kes lendavad kontrollitud õhuruumis (sageli ka ise seda teadmata). Samuti kergendaks lihtne reeglistik näiteks Võru, Tartu vm päritolu piloodi elu kui ta tahaks lennata või satub juhuslikult lendama talle suhteliselt tundmatu Tallinna, Pärnu vm lennujaama lähistel. Näit. pärnakad satuvad Harjumaale ja tahaks lennata Keilast Loksale jnejne. Jääb ära igasugune sahmimine TLL torni telefoninr-ga ja samas on asi reguleeritud ja legaalne.
Muuseas kas Jõhvi lendurid teadsid, et kui nad tõusevad 3000+m kõrgusele, oleks nad pidanud selle Tallinna torniga kooskõlastama? Kas teised motovarjupiloodid teavad, et kui nad tõusevad ükskõik kus paigas Eestimaal (näit. Sõmerpalus v Ristnas) üle 1500m ASL peaksid nad selle Tallinna torniga kooskõlastama? Vaevalt.... Seaduse järgi ei ole taoline lend lubatud - see on ebaseaduslik. Ja nüüd veel hullem - kui helistada TLL torni ja proovida sellist lendu telefoni teel kooskõlastada, siis ilma eelneva paberimäärimiseta (kirjalik teade) seda kooskõlastust ei anta.
"Väga pikk jutt - väga s... jutt" öeldi vanasti... ootaks nüüd teiste varjurite arvamusi ja ettepanekuid.
_________________ Mõnusaid lende kõigile!!
|