Kui kiiresti lendab mootorvari?

Nii kiiresti nagu kasutatav tiibvari - s.t. umbes 25 km/h (pidurdatud miinimumini) ja 40-80 km/h vahel olenevalt varjust. Keskmine tavavarju liikumiskiirus on umbes 40-45 km/h
See on loomulikult kiirus ümbritseva õhu suhtes. Maapinna suhtes see kiirus suureneb või väheneb vastavalt tuule kiirusele ja suunale. Vastupidiselt üldisele arvamusele ei pane võimsam mootor tiibvarju kiiremini lendama, vaid suurendab tõusukiirust. Horisontaalkiirust saab suurendada kasutades tiibvarju lisaseadmeid nagu trimmerid ja akseleraator.

Kui kõrgele võib tõusta?

Maksimaalsele kõrgusele, kus mootor säilitab veel töövõime s.t. mitmetuhande meetri kõrgusele. Tegelikkuses, õhkjahutusega 2-taktiline mootor, tõustes kõrgemale, kaotab järk-järgult oma võimsust. Kui võimsus väheneb on ka propelleri tõukejõud väiksem ja tõusukiirus väheneb. Kui tõusmine lõpeb, ning täisgaasil mootor suudab hoida ainult horisontaallendu, oletegi saavutanud maksimumi. Mootorvarjuga on tõustud peaaegu 6000 m kõrgusele ja tihtilugu tõustakse 3000 - 4000 m kõrgusele. Iseenesest on see üsna ebahuvitav, sest aega kulub palju ja lennata on väga külm. Tunduvalt meeldivam on lennata 150-250 m kõrgusel maapinnast, et nautida maastikke lähedalt. See on ka piisav kõrgus ohutuse seisukohalt, sest annab võimaluse häda korral valida maandumispaika.

Kas igal pool on võimalik lendu tõusta?

Tehniliselt jah, seaduslikult ei. Tegelikkuses on tõesti võimalik startida peaaegu igal pool, muidugi tingimusel, et see toimub vastu tuult, ja ei ole mõne mäe, suure maja, kõrge metsa taguses rootoris (pööris, mis tekib allatuult objektide taga). Jalgpalliväljak on näiteks täiesti piisava suurusega plats õhkutõusuks-maandumiseks
Kontrollitavas õhuruumis Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla (ning Ämari) lennujaamade ümbruses peate alati ühendust võtma lennuliiklusteeninduse lennujuhiga ja informeerima teda oma lennust. Kontrollimata õhuruumis on lendamine praktiliselt piiranguteta, samas ei tohi lennata pilvedesse. Tuleb lähtuda põhimõttest - jälgi ümbrust ja ole nähtav. Võib öelda, et praegu on meil Eestis suhteliselt suur vabadus lendamiseks. Lennujuhtimisega saab motovarjuga lendamise osas peaaegu alati kokkuleppele. Piisab aga mõne hooletu inimese mõtlematust tegutsemisest ja provokatsioonist, et see olukord muutuks järsult. Õhuruumi reeglite osas ei tohi lubada hooletust!

Kui pikalt saab lennata?

See sõltub täielikult piloodi kaalust, tiibvarju aerodünaamilistest omadustest ja loomulikult kaasavõetud kütuse hulgast. Tavalise kaaluga meespiloot, lennates keskmiste omadustega tiibvarjuga kulutab umbes 3-5 l tunnis ja järelikult on tal 10 liitrise paagiga 2 - 3,5 tundi lennuaega.

Kui suure tuulega on võimalik lennata?

Otsestarti saab teha tuulega kuni 3-4 m/s (10-15 km/t). Kõvema tuule puhul on soovitav startida tagurpidi (selg ees) tehes hiljem pool pööret kehaga, et olla jälle õiges suunas. Lendamist veel võimaldav maksimaalne tuule kiirus on 6-7 m/s (20-25 km/h). Kuid tuleb arvestada, et kui maapinnal on tuul 20-25 km/t, siis kõrgemal võib-olla juba 30-40 km/t. Sel juhul ei toimu maapinna suhtes edasiliikumist vaid hoopistükis hakatakse selg ees liikuma. Kui sellele lisada suurenenud turbulentsus (õhupöörised), siis on saadav elamus kõike muud kui meeldiv.Neis tingimustes on palju mõttekam mitte lendu tõusta ja tuletada meelde vana lendurite vanasõna: "parem olla maa peal ja unistada lendamisest kui olla õhus ja unistada maa peale saamisest".

Propeller OÜ

Email: info@propeller.ee
Tel: +37256234216