PROPELLER

Jagan Svenile retsepti, kuidas töö ja hobi vahel prioriteete jagada.
Jaga kõik tööga seotud tegevused kolmeks:
1. Tegevused mida pead tegema
2. Tegevused mida peaksid tegema
3. Tegevused mida võiksid teha

Edasi on lihtne - lendamine tuleb istutada p1 ja p2 vahele

Kui lähtuda seisukohast, et alati leidub võimalusi ja lahendusi tegevusi veelgi paremini korraldada, siis soovitan kaaluda p1 delegeerimist.
Ja saadki õnnelikuks !

_________________
Tean, miks linnud laulavad!

Teema kisub lennufilosoofia valdkonda.

KÕIK HARRASTUSED, s.h. LENDAMINE TOIMUVAD ALATI MILLEGI ja KELLEGI ARVELT. See oli, on ja jääb nii igavesti ja kes sellega ei suuda kohaneda, peaks orjaks hakkama.

Et mingigi elu mõte säiliks, PEAB lendamiseks muu sebimise (töö ja eraelu) vahel ikka mõne võimaluse leidma.


Eksistentsiks vältimatut põhitegevust e. lendamist takistavad kohustused:

1. Asjad mis põletavad ja mis pidid olema tehtud üleeile e. "tulekahju kustutamine".
Lahendus: Paljusid asju, kui mitte kõiki, saab suurepäraselt ka lennult korraldada. Isegi kui maja põleb, jõuab lendu tõusta, teha olulisi vaatlusi, tuletõrjesse helistada ja päästetöid koordineerida. Muu hulgas jõuab kindlasti ka termikat nautida ja ehk isegi lõppresultaati hinnata. Fotokas kaasa, et hiljem saaks pere keskel lennutulemusi nautida.

2. Asjad mida peab kogu aeg tegema.
Lahendus: No siin on selge, et ükski asi ei liigu enne kui pole lendamas käidud. Mida vähem aega jääb muudele e. kõrvalistele tegevustele, seda rohkem tehtud saab, kui saab?

3. Asjad, mis ootavad tegemist.
Lahendus: Kui on ootel, ootab veel lennu - või kaks.

4. Asjad, mis on tegemata ja tegelikult jäävadki tegemata.
Lahendus: Ega keegi ometi ei kujuta ette, et siin saaks midagi üldse lendamise arvelt lahendada?


Boonused:

Lendamine tagab inimväärseks elutegevuseks vajaliku adrenaliinidoosi.

Lendamine inspireerib uutele tegudele, vahel isegi lennuväliselt.

Lendamisel tekib uusi ideid mis kaudselt avaldavad mõju ka lennuvälisele tegevusele.

Edukalt lennult saabunud piloot ei karju omaste peale nagu tavaliselt ja on muidu ka leplikum, vähemalt ajutiselt.

Sõltumata sellest kui ekstreemsed on lennult tehtud pildid, on see siiski lennu tulemus millega on alati võimalik teiste ees uhkustada.

Haiglas on piisavalt aega elu üle järele mõelda ja ei pea ühtki kohustust täitma peale järgmise lennu planeerimise.



Seda listi võib täiendada . . .

_________________
Elu on seiklus!

Pako

Sind ongi viimasel ajal vähe näha!
Pead siis lendamise maha jätma ja"normaalseks" inimeseks hakkama.

_________________
Andrus

Nii armas ,et te mind õpetate.

Loomulikult võib seda situatsiooni kui lendamiseks aega ei jagu ka enda lohakuseks asju organiseerida nimetada.
Palkad kedagi AGA äkki ei tehta nii nagu vaja jne.
Ma siiski arvan ,et olen asendamatu (kuigi neid ei pidavat olema)
Mõnes mõttes olen ka mugavaks ja laisaks muutunud,kui ikka on maa tuul siis ega ei viitsi lendama väga minna,krt raputab ja loksutab(hakkan vist vanaks jääma).
Samas 5-8m/s meretuul on lahe,pole vaja joosta ega midagi,lihtsalt tõstad varju ja ei ühtegi sammu enne tõusu.(miinuseks suht üksluine lend)

Aga 2-3päeva ainult lendamisele panustada hetkel ei ole kahjuks võimalik (pean silmas Jõhvit)

Tekkis küsimus ,et kas sa Paap siis juba lendad?(internetis ei lähe arvesse)

Kõndima/komberdama hakkasin ilma abivahenditeta kolmandal nädalal, siis kohe ka trikega lendama aga see pole ju see õige lend.
Esimese lennu jalgadelt tegin siin Ristnas jaanipäeva paiku. Siin ühtlane tuul ja saab turvaliselt reversiga startida. Esimese forwardi tegin nädal tagasi aga ka ikka mingi tuulega. Nulliga pole veel startida saanud ja see ongi vist kõige keerulisem kuna jalalaba veel piisavalt ei liigu. Jalg kannab küll kenasti aga koormaga joosta on suur piin. Jõhvi ikka peab minema, kasvõi juba trenni pärast.

_________________
Elu on seiklus!

Pako