Tänase päeva võib lugeda jälle kordaläinuks.
Kuna ilm oli (enam-vähem) normaalne ja tuul oli lõunast otsustasime Sveniga lennata Reinule külla Alliklepale mis asub Pakri saartest nats vasakule mere ääres. 120 km Pärnust
Startimisega oli suht kiire sest vihmapilv lähenes ja Uulu pool oli juba sadu näha. Kui olime jõudnud umbes Nurme (5 km Pärnust) paistis, et pilv jõuab meile järele ja kaalusime juba maanduda aga siis pöörasime nats vasakule ja kiirus kasvas kohe 70 km-ni tunnis. Lendasime edasi ja arutasime, et kui pilv liigub tuule kiirusel siis meie peaksime lendama ju kiiremini ja jõudma pilve eest ära lennata. Lendasime umbes 500 m kõrgusel ja seal lammutas ikka päris korralikult. 200m ülesse ja sama alla oli minutiga tehtud, vahepeal näitas altimeeter 5 ja 6 m/s tõusu ja samas jälle langust. Pärnu-Jaagupini vaatasime üle õla tagasi mis pilvest on saanud aga õnneks hakkas ta maha jääma. Märjamaani Lendasime mööda teed ja siis keerasime vasakule ja võtsime suuna Pakri saartele mis olid Märjamaalt juba näha. Katsusime lennata nii, et vältida suuri soid ja metsamasiive ja et oleks ikka mõni maandumisplats all olemas. nii see lend läks ikka alla ja ülesse nagu tivolis. Korra mõtlesin , et huvitav kas süda ka läikima hakkab sellise loksutamise peale aga ei hakkanud. Kui jõudsime Alliklepa kohale oli Rein juba mereääres vastas ja näitas meile maandumiskoha ette. Lend kestis 1h50min ja olimegi õnnelikult jalad maha saanud ja esimesed õlled sees.
Jäi ainult tõdeda, et Eestimaa on ülevalt vaadates ikka kuradi ilus.
Kui olime oma kola autole laadinud ja Reinu suvila ümber tiiru teinud asusime tagasi koduteele (aga maasikad olid kõik korjamatta).
_________________ Andrus
|