Ilmselt on lendajad surfimeeste kõrval kõige teadlikumad hetkeilmadest ja prognoosidest lähituleviku osas.
Olles ise ka suvi läbi jälginud rekordilisi sajupäevi ja pidevat pilvitust, oli eile (4.09.08) rõõm suur, kui esimese PÄRIS iseseisva lennu päeval olid tingimused ideaalilähedased.
Tartus Raadi (endisel) sõjaväelennuväljal olen ma kuiva trenni tehes sooritanud nii mõnegi ülisportliku spurdi, et harjutada varju ülestõmbamist ja varju pea kohal hoidmist. Samuti on selja taga käputäis meeleolukaid vintsistarte.
Paraku ei ole see kõik absoluutselt võrreldav esimese TÕELISE stardi ja lennuga, mis sai siis teoks eile õhtul. Kui vintsilendamised olid emotsionaalselt sellised rahulikud ettevõtmised siis arusaamatul kombel tõi eilne esimene start endaga kaasa paraja närveldamise ja adrenaliinipaugu.
Samas, viis sekundit reaalset startimist käis hetkega ... ja mis edasi tuli, oli juba puhas ekstaas. Ja sealsamas tundus kõik nii lihtne ja loomulik. Gaasi kui vaja, pidurit kui tahtmist on, üles-alla, kõrvale ... nagu olekski sündinud selleks et lennata
. Sama õhtu teine lend viis juba 500 m märgini ja sealt alla lauglemine oli ekstraklassi mõnu.
Siinkohal spetsiaalsed tänud õpetuse eest Aarele, keda minu arvates võib rahumeeli nimetada PPG-misjonäriks
Tänud!
Tuleviku osas on siht seatud. Pilk on taevas!
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
