esimene lend sai teoks juba poolteist kuud tagasi ning see on ikka võimas
.
Kõik sai alguse sellest kui rääkisin sõbrale kui lahe on langevarjuga hüpata. Kolm hüpet olen teinud kuusikul kuppel varjuga ja pidasin plaani läbida tiibvarju koolitus ,et saada seda vaba tunnet kõrgemalt kui astud lennukist välja. Sõber ütles seepeale: vaata mul siin seisab selline huvitav aparaat garages. Viis mind siis garagesse ja ossapüss, langevari koos mootoriga . Sõber sõnas õpi ära ja lenda. ning siit saigi kinnisidee see asi selgeks teha omale. you tube otsingusse paramotor training ja klõpsti olemas. Paramotor Training Day 1 From Powered Paraglider Master & WPSDA World Champion SUPERDELL Schanze. Selge töö juures piisavalt aega et korralikult vaadata ja süveneda. 4 päeva videoid siis koju ja iste ning vari autosse ja ragbiväljakule lennutama. peale 2 tunnist rassimist olin võhmal.No ei ole võimalik nagu varju üles saad siis tuleb tuul ja keerab varju tagurpidi või kukub kohe külili. õhtul kodus uuesti netti ja videot vaatama. Järgmine hommik esimene asi pilk aknast välja , vägev tuul on olemas. Kohe väljakule ja uuesti katsetama. iste korralikult selga vari maha laotatud tropid klambrite külge seejärel ülepea riristi ning näoga varju poole . Selge tuul puhub korralikult selga . tõste troppidest ja vari üleval, seisab ,seisab hakkab kalduma paremale selge kehakallutus paremale ja tõmban parema käega vasakut troppi ning ennäe imet vari tõuseb jälle stabiilselt pea kohale . 3 minutit suutsin hoida siis kolinal kokku selle ajaga olin juba jõudnud liikuda üle väljaku. Sellel päeval siis 3 tundi ja lugematuid kordi üle väljaku liikuda. Õhtul kodus nett lahti ja ikkagi tundub mu treening kahtlane seal õppevideos algajatel suht ilusti vari peakohal ja ei mingit erilist jalutamist mööda randa. kolmandal päöeval tuulevaikus, neljandal korralik tuul SW 12m/s puhangud 15m/s . Selge mant autosse ja suurema põllu peale enne Vajangut ilus suur suur heinamaa( ainuke segav faktor heinapallid ) nagu malelaud
. Vari ülesse ja kohe ilusti liigun vasakule ja paremale ja siis korraga jalad maast lahti ( peaks mainima et tuli ilus hüpe üle heinapalli
) krt siis tuli tuul hoopis teisest suunast ja keeras varju teistpidi ning mina kui takukoonal sellele järgi , muidugi selg ees . põmm esimesele heinapallile sain pihta pilk üle pea ja nääen et suund kahe heinapalli vahelt metsa poole. Päris kiire sõit
juht tropid lahti ja tagumistest troppidest kinni ning tõmme alla . enne niidu servale jõudmist kümmekond meetrit sain siiski varjust tuule välja ja varju maha . Huuuuuh vot oli sõit . selge tänaseks aitab .4 päeva tööl ning videosid mida vaatasin nii palju ,et võiks juba tetailselt kirjeldada sealseid sündmusi. Kodus esimene asi tuul , olemas selge minek. Korralik pev 4 tundi ja vari juba 10-15 mintsa peakohal. Selge nüüd pööre ja vari minekuvalmis pidurid maas mõned jooksusammud ja pidureid ning tunnen kuidas kergitab , VAU . 5 päev sai ka keeratud pööratud ja vari 25minti järjest üleval ning seda kõike enamvähem kohapeal ei mingit üleväljaku jooksmist ning kui jõutsid väljaku servale selle varju pööramisega siis jalutasid lihtsalt tagasi vari kenasti peakohal hõljumas. 6päev mootor selga ja varju proovima . Neetud peale tunnist rassimist olin läbi nagu läti raha ( no mõte oli küll selline ,et mis moodi selle jamaga saab mugavalt liigutada kui ca 40kg seljas) . 7 päev ja tulemus oli tunda mootor seljas vari kenasti peakohal , tuul SW 13m/s puhangud 17m/s tunne oli suht kindel . mootor kenasti soojaks lastud tuulelipp näitas suuna ilusti diagonaalselt üle väljaku. Nii vari üles mootor tööle pööre pilk üles vari kenasti peakohal sammud gaaspõhja natuke juhtroppe ja olidki jalad maast laht. Kohe ei julgenud nagu kõrgele tõusta selline 3-5m kõrgust ja siis piraki külg ette varju vasak tiib vastu maad mina järgi mootor stoppi aga hilja murututte jõudis natuke lõikuda .Lennu pikkus kolmveerand väljakut ca 75m aga ma lendasin
. Selge varustuse kontroll kõik terve ja toimib . Tundub et tuul on liiga vali. Koju esimene asi hommne ilmateade. SOBIB S 4-6m/s . Öösel oli ikka selline tunne mida pole ühelgi varasemal ööl tundnud. 8 päev kõik on sobiv kena hommikupoolik tuul nii nagu lubatud. Varustus kontrollitud ja valmis seatud, mis muud kui minek. ning start esimese korraga ja kohe kõrgust ,oops need ei ole põõsad need puude salud kilt seljataga kõrgus ca 30m kui tunnen et raputab , kohe koledalt raputab , pilk üles ja mida ma näen vari poolenisti avatud, parem pool ilusti sirge vasak ripub nagu märg pesu nööril ja maapind läheneb natuke liiga kiiresti. Natuke paremat juhttroppi ja mootorile pöördeid et saaks varju lahti aga maa jõudis ennem jalad kokku ja puude maaga mootori mass seljas surus hooga üle ja nätaki kiivriga vastu maad. Seejärel tunnen kuidas kergitab ja näen kuis vari lendab hooga seljataha ning järgmine hetk tunnen kuidas tirib mind seljale , opaa mootor vaja stoppi aga jäin natuke hiljaks mulda lendas nagu oleks labidaga visanud
. Ronin siis rakmetest välja ja vaatan varustust kõik ok väljaarvatud propi labadelt otsad maha söönu ja kaks kildu labadelt väljas .juba tulid sõbrad autoga ,et kas oled terve tulid ju miski 30 m pealt suht kolinaga alla . Krt enesetunne suurepärane aint mõte vasardas peas mis ma valesti tegin. Selleks päevaks oli lennatud aga see tunne mis sealt sain see on senikirjeldamatu. õhtul otsin igasugu infot ning sattusin siis PROPELLERI foorumisse . Lugesin kõik teemad siit foorumist otsast lõpuni läbi. Selge on sellised asjad nagu turbulents ( selge see mind täna alla tõigi) ja selgus veel ,et lendamiseks ikka igasugune tuul ei sobi. 9 päev varustus kontrollitud propeller teibiga kinni( igaks juhuks ,et mingeid kilde ei viskaks) ja tasakaalu mootoril täistuuridel katsetades ei täheldanud mingisugust vibrat. Selge lendama ,sest ilm järjekordselt fantastiline. Start õnnestus esimese korraga ja tõusen 50m kuidagi ebamugav tahaks ennast paremini istmesse sättida aga kuidagi kõhe on ei julge eriti liigutada ennast seal istmes , kõrgust juurde kogudes tundus kõik kuidagi turvalisem pilk varjule see kenasti kummis hakkasin ennast istmesse sättima ja kõik sujus kuidagi lihtsalt , nagu oleks laste kiiges ennast kohendanud
. Nii kõrgus ca 200m sest eemal olev telefoni mast oli tugevalt allpool mind selge proovime keerata pööre paremale ja tunnen kuidas kallutab uhhuuuuu kuidagi palju tundub lased paremat troppi järgi ja läheb stabiilseks aga vaatan ,et pööre tuleb kuidagi vääääga suur. Selge see peabki nii olema. Suund üle tamsalu ja pilt mis mulle avaneb on ikka ilus kõik on nagu joonistatud teed on sirged põllud ja niidud on ruutus . Lendan siis üle Tamsalu ja järsku tunnen kuidas mind rebitakse sõnaotseses mõttes ülespoole mootoril pöörded maha tropid nulli aga ikka tõusen ja mitte aeglaselt pilk üles varjuga kõik ok ja siis tõusmine aeglustus , gaasi juurde et sellest kohast nats eemale lendan Sääse poole kui tunnen ,et raputab , selge turbulents pilk üles vari kenasti lahti aga raputab ikka kõvasti ( selge olen ju nagu kella pendel mina siin allpool pendeldan ju rohkem ) sellega korras naudin lendu .Natukese aja möödudes ei pannud neid raputusi enam tähelegi kuigi ikka kui raputama hakkas oli esimene asi pilk üles. Tiir Põdrangu kohal ja tagasi väljakule . Nii maandumine, tiir üle väljaku tuulelipp kenasti suunda näitamas tulen allapoole,ragbi värapostide kõrgusel mootor stoppi ja pidurdama natuke liiga vähe tõmbasin pidurit
ahh jalad üles ja kenasti istumise peale jõle pehmelt vari kukkus külje peale ( krt need muutliku suunaga puhangud) aga seekord maandusin hästi, OLEMAS 1 LENUTUND .On olemas termikad
. Seejärel tulid kehvad ilmad ja töö. 25 september ilm ilus ja mis seal ikka kohe lendama. tuul oli praktiliselt olematu SW 2-3m/s kena päikesepaiste . Start õnnestus esimese korraga ja mõtlesin ,et täna teen siis pikema lennu . Uudeküla -Tamsalu- Sääse -Vistla- Porkuni-Loksa-Põdrangu-Tamsalu -Uudeküla. Nautisin täiega see on ikka nii võimas tunne . Porkuni järvekohale jõudes vaatasin et teiselpool järve on tõus ja vägagi kõrge mets vaja kõrgust võtta, aga mida ei tule see on kõrgus tuurid põhjas vaikselt tõmbad ka pidureid et tõusunurka suurendada aga ei miskit , ja keerata enam ka ei jõua kuhugi juba mõtlesin ,et peab jalgu nii kõrgele tõstma ,et kuuse latvatesse ei takerdu , kuid siis võttis veo ja hakkas tõusma metsakohal tagasipööre ja suund Loksale .Vaatan et kuidagi aeglaselt liigub aga selge tuul vastu , vahepeal muidugi sellised aukku kukkumise momendid . Loksale jõudes panin kohe termikasse täiega sisse tõste oli nii võimas ja kiire ,et mootoril võtsin tuurid enamvähem tuhikäigule ja juhttropid ka nulli . Tõste oli suht lahe sets kui juba Tapa linn kätte paistis siis sain aru ,et olen ikka päris kõrgel ja seal tajusin kui külm ikka on . Sain veel paari termikaga kokku ( need tundusind mulle nagu oleks krossitsikliga sõitnud krossirajal) .Maandusin Uuudekülas ja vaatasin taevasse ning tean ,et sellest ei saa enam loobuda .
2 lennutundi jälle juures. Vot siis selline oli minu tulek TEIE setskonda härrased .